Bussist on saanud lahutamatu sõiduvahend. Hajaasustusega riigis on see taganud ja tagab tulevikuski mugavama ning kiirema kohalejõudmise. Buss on ühisliikumise viis, isegi elustiil.
Täna liiguvad bussiga pakid ning muud saadetised. Sead sammud Cargobusi, paned paki teele ning mõne tunni pärast ongi see kohal. Möödanikuks saab, kui kaupa vedasid maanteedel rekkad. Tänaseks on tekkinud kooslus: buss, pakid ja inimesed. Koos sinuga võib liikuda tuttavale või naabrimehele mõeldud pakk. Sedagi tingib muutuv elu.
Üha rohkem räägime rohelisemast jalajäljest. Uued bussid on ökonoomsed, ei paiska õhku nii palju CO2 kui autod. Üks buss asendab umbes 40 sõiduautot! Mida vähem on keskkonnale mõju avaldavaid neljarattalisi, seda puhtam on õhk. Ammu ei liigu teedel tossavad ja vingu tekitavad bussid. Uued sõiduvahendid vastavad rangematele euronõuetele. Peal on Euro 6 mootorid, sellega võib liikuda mistahes Euroopa pealinnas. Bussidesse investeerivad tootjad üha enam.
Tänane reaalsus on süsinikuvaba reis, maksad paarkümmend senti piletist rohkem, ent selle eest tead, et sinu raha eest istutatakse teede äärde uusi puid ja rajatakse rohealasid. Bussisõit tekitab positiivseid emotsioone, loob uusi kohtumisvõimalusi ning võimaldab salongis asuvate multimeediakeskuste abil saada osa kultuurist.
Sajandiga on tundmatuseni muutunud meie bussipark. 1922. aastal väljastati Tallinnas esimesed liiniload ning toonases kõnepruugis autobusega pääses liikuma. Avati esimene kaugliin. Insener Julius Vambola katsetas esmakordselt 25-kohalist Horsch bussi Tallinna ja Pärnu vahel. Reis kestis ligi kuus tundi. Sõit oli kallis. Ühe otsa pilet maksis toona 1000 marka, see oli veerand lihttöölise kuupalgast. Teeolud olid üsna kehvad, hullus seisus olid puust sillad, kus rattad vajusid palkidest läbi. Aastal 1923 kehtestas toonane teedeministeerium bussidele maanteel piirkiiruse 35 km/h, sildadel ja käänakutel tuli juhil kiirust vähendada 10 km/h. Liiniload väljastati aastaks ja kui oli tahtmist jätkata, tuli esitada uus taotlus. 1929. aastal läks Tallinn-Pärnu liin ettevõtja Karl Siitani kätte, viimane võttis kasutusele moodsad Renault’ bussid. Sõjaeelse Eesti suurimaks bussiettevõtteks sai 1930. aastate teisel poolel osaühing Mootor. Ettevõtte hallata olid Tallinna ja selle ümbruse liinid. Samuti kaugliin Pärnusse. Mootor tõi bussindusse uue kvaliteedi: juhid riietati vormi, tähelepanu pöörati teenindusele. Bussis oli korraga kaks juhti, üks keeras rooli ja teine tegeles sõitjate pagasi paigutamisega. Uksel tervitas reisijaid konduktor, kes müüs pileteid. 1930. aastal algasid Eestis kaubaveod bussidega.
Sõjajärgsel ajal tahtis rahvas liikuda. Sõideti veoautode kastis, mida kattis present. Need olid Saksa sõjaväelt saagiks saadud staabibussid. Viimased toodi Eestisse Köningsbergist. Kastiautodega mindi ka Tallinna laulupeole.
1950. aastate algus tõi suure muutuse. Eestisse jõudsid esimesed Moskvas valmistatud ZIS 127 bussid. Salongis olid kõrged allalastava seljatoega istmed, pagasi sai paigutada eraldi ruumi. Iga istmepaari kohal oli lugemiseks lamp, lisaks sai avada tuulutusaknaid. Taolised bussid sõitsid Tallinnast Riiga, Leningradi, Minskisse ja Tartusse.
1956. aastal jõudsid meile esimesed Ungaris valmistatud Ikarused. Need olid pilkupüüdva välimusega, sees pehmed istmed ja laes panoraamaknad. Kasutust leidsid bussid nii turismisõitudeks kui linnalähiliinidel. Esimest korda oli talvel salongis soe, kuna mootori soojus suunati istmete alla. Peagi jõudsid meie maile veel mugavamad liiklusvahendid ja need Ungari bussid kandsid juba nime Ikarus Lux. Tegemist oli oma aja kõige luksuslikuma linnadevahelise bussiga. Algselt olid salongi tagaosas paar kohta reisisaatjatele ja külmkapp. Sõidu ajal serveeriti suupisteid ning jooke. Mõnigi sõitja tarbis jooki rohkem kui vaja ning sõitis peatusest mööda. Külmkapp ja reisisaatja kohad asendati hiljem reisijatele mõeldud istmetega.
1971. aasta kevadel jõudsid Kopli kaubajaama 11 bussi Ikarus 250. Suurte akende pärast kutsus rahvas neid «akvaariumiteks». Salongis olid käsipagasi paigutamise kohad, pea kohal kohtvalgusti, sees konditsioneer ja salongi tagaosas asus garderoob ning külmkapp. Eestis liikusid need peamiselt Pärnu ja Tartu liinidel. Sõitsid ka Leningradi, Riiga ja Vilniusesse. Seda marki busse kasutas välisturistide sõidutamiseks Intourist. 1970. aastatel jõudsid Eestisse uued Ikaruste modifikatsioonid. Bussist sai meie reisimise lahutamatu kaaslane.
Taasiseseisvumine tõi meie teedele Lääne päritolu bussid. Tallinnast avati liinid Saksamaale ning seal sõitsid Volvod, Scaniad ja Setrad. 1990. aastatel ja pärast sajandivahetust viisid Mootori rahvusvahelised reisid rahvast Tallinnast mitmesse Saksamaa linna.
Täna vuravad Eesti teedel Läänemere regiooni kõige moodsamad bussid. Need on Scania Irizar i8 bussid, mis opereerivad Lux Expressi kaubamärgi all. Moodsates salongides on multimeediakeskused ja internet. Relax-istmetel võib tunda end kui lennuki äriklassis. Magad, jood kohvi ja vaatad filmi, vastad e-kirjadele. Bussiga sõites võid osaleda isegi veebikonverentsil.
Meie kliimat arvestades on bussindusel tulevikku. Uued rongid võivad olla, aga bussis ei seisa keegi püsti. Lisaks on pileti ostmine ääretult mugav. Mõne klikiga on Tpileti rakendusega võimalik soetada sõiduõigus. Bussijaamad on meeldivad ja puhtad. Need on sageli inimeste suhtlemise ja kohtumiste paigad. Kui paljudes riikides on bussijaamad kõledad, siis meil on need pilkupüüdvad. Aastal 1965 avatud Tallinna Bussijaam on tänaseks kultuurne pealinna ja riigi värav. Siinne puhtus ja külastajasõbralikkus annab silmad ette enamikule lennujaamadele.
Artiklit koos piltidega saab näha uudisteportaalist Postimees!